Füüsikalised ohutegurid
Müra, vibratsioon, valgustus, temperatuur, kiirgus ja muud keskkonnategurid, mis võivad mõjutada töötajate tervist ja töövõimet.
Teeme riskid nähtavaks ja aitame need prioriteetideks muuta — et oleks selge, mida lahendada kohe, mida planeerida hiljem ja kuidas tööohutust päriselt juhtida.
Tuvastatud riskid (0/6)
Kontseptsioon
Kaardistame töökohad, seadmed, tööprotsessid, kasutatavad ained ja liikumisteed. Eesmärk on saada terviklik pilt sellest, kus riskid päriselt tekivad.
Iga ohutegur hinnatakse tõenäosuse ja tagajärje tõsiduse järgi. Tulemused koondame riskimaatriksisse, et prioriteedid oleksid selgelt nähtavad.
Kõrgema prioriteediga riskidele koostame selge tegevusplaani: mida teha, kes vastutab, mis ajaks ja kuidas tulemust hinnata.
Mida hindame
Riskianalüüs katab kõik peamised ohutegurite rühmad — füüsikalistest ja keemilistest teguritest kuni ergonoomilise ning psühhosotsiaalse koormuseni. Nii tekib selge ülevaade, kus riskid päriselt asuvad ja mida tuleb nendega teha.
Müra, vibratsioon, valgustus, temperatuur, kiirgus ja muud keskkonnategurid, mis võivad mõjutada töötajate tervist ja töövõimet.
Ained, aurud, tolmud ja kemikaalid, mis võivad sattuda organismi sissehingamisel, naha kaudu või allaneelamisel.
Mikroorganismid, loomadega seotud riskid ja orgaaniline tolm, mis võivad põhjustada nakkusi, allergiaid või muid terviseprobleeme.
Liikuvad osad, teravad servad, kukkumisohud, libisemine ja muud füüsilised riskid, mis võivad põhjustada vigastusi.
Tööasenditest, korduvliigutustest, raskuste käsitsi teisaldamisest ja töökoha kujundusest tulenevad koormused, mis võivad põhjustada luu- ja lihaskonna vaevusi.
Töökorraldusest, suhtlusest, töökoormusest ja vastutusest tulenevad tegurid, mis võivad mõjutada vaimset tervist, keskendumist ja töövõimet.
Kuidas töö käib
Vaatame üle teie ettevõtte tegevusala, töökohad, seadmed, tööprotsessid, kasutatavad ained ja liikumisteed.
Iga tuvastatud ohutegur saab tõenäosuse ja tõsiduse hinnangu. Nii muutub risk nähtavaks ja võrreldavaks.
Jagame riskid kriitilisteks, kõrgeteks, keskmisteks ja madalateks. Nii on selge, mida lahendada kohe ja mida planeerida hiljem.
Iga oluline risk saab konkreetse ennetusmeetme, vastutaja ja tähtaja. Valmis dokument sobib nii juhtimiseks kui Tööinspektsiooni kontrolliks.
Mida saate
Riskianalüüsi tulemus ei ole lihtsalt ohutegurite nimekiri. Saate struktureeritud dokumendi, mis aitab riske juhtida, tegevusi planeerida ja olla valmis ka Tööinspektsiooni kontrolliks.
Riskianalüüsi väljavõte
Ohutegurite hindamine
| Töökoht | Ohutegur | T×T | Risk | Prioriteet |
|---|---|---|---|---|
| Tootmisala | Tõstuki rike | 3×5=15 | Kriitline | Plaan koostatud |
| Ladu | Libisemine | 4×3=12 | Kõrge | Plaan koostatud |
| Keemiaruum | Lahusti aurud | 3×4=12 | Kõrge | Plaan koostatud |
| Tootmishall | Müra (LAeq > 80 dB) | 5×2=10 | Kõrge | Plaan koostatud |
| Kontor | Kuvaritöö — selg | 4×2=8 | Keskmine | Plaan koostatud |
Seaduslik kohustus
TTOS §13 järgi peab tööandja korraldama töökeskkonna riskianalüüsi. See ei ole ainult suurettevõtte kohustus — riskid tuleb hinnata ka siis, kui ettevõttes töötab vaid üks inimene. Allpool on kuus olukorda, kus riskianalüüs tuleb koostada, üle vaadata või uuendada.
TTOS §13 kohustab tööandjat korraldama töökeskkonna riskianalüüsi. Ühe töötajaga ettevõte ja suure tootmisettevõtte kohustus algab samast põhimõttest: riskid peavad olema hinnatud.
Uus seade, kemikaal, tööprotsess, ruumilahendus või ehitustöö võib tuua kaasa uued ohud. Sellisel juhul tuleb riskianalüüs üle vaadata ja vajadusel täiendada.
Pärast tööõnnetust tuleb hinnata, kas risk oli varem tuvastatud, kas olemasolevad meetmed toimisid ja mida tuleb muuta, et sarnane juhtum ei korduks.
Kui tekib uus ametikoht või tööülesanne, mida varasem riskianalüüs ei käsitle, tuleb sellega seotud ohutegurid enne töö alustamist läbi hinnata.
Ka muutusteta töökeskkond vajab perioodilist ülevaatust. Praktikas on mõistlik riskianalüüs üle vaadata vähemalt iga 3–5 aasta järel või varem, kui töökorraldus muutub.
Kui kontrollis selgub, et riskianalüüs puudub, on aegunud või ei vasta tegelikule töökeskkonnale, tuleb see tähtajaks korda teha. Aitame kiiresti hinnata, mida on vaja täiendada.
KKK
Riskianalüüs peab olema igal tööandjal — olenemata suurusest. Seda tuleb uuendada töötingimuste muutumisel, tööõnnetuse järel ja perioodiliselt (soovitavalt iga 3–5 aasta tagant).
Seadus seda ei keela, kuid spetsialisti kaasamine on soovitatav. Kogenud spetsialist näeb riske, mis ettevõtte sisesele inimesele jäävad märkamata — eriti töötingimustest tingitud kroonilised ohud.
Seadus nõuab uuendamist töötingimuste olulisel muutumisel. Soovitame regulaarset ülevaatust iga 3–5 aasta tagant, isegi muutusteta oludes.
Ettevõtte ja töökohtade kirjeldus, kõigi ohutegurite loend kuues kategoorias, iga riski tõenäosus ja tõsidus, riskimaatriks, ennetusmeetmed vastutajate ja tähtaegadega.
Sõltub ettevõtte suurusest ja töökohtade arvust. Väikese ettevõtte (kuni 20 töötajat) riskianalüüs valmib tavaliselt 3–7 tööpäevaga. Pärast esmase info saamist anname täpse ajakava.
Tööinspektsioon annab ettekirjutuse konkreetse tähtajaga. Korduval rikkumisel võib trahv ulatuda kuni 32 000 euroni. Tähtsam on aga see, et riskianalüüsita ei saa ettevõte tuvastada ohte enne, kui toimub tööõnnetus.
Järgmine samm
Kirjeldage lühidalt oma tegevusala, töötajate arvu ja praegust töökeskkonda. Anname teada, millise mahuga riskianalüüsi vajate ja millest tasub alustada.